Higi, veri ja pisarad Tallinna Spordihallis

Ei keegi neist, kes spordist otsivad higi, verd ja pisaraid, pidanud Tallinna Spordihallis nädalavahetusel peetud-nähtud karate Põhjamaade meistrivõistlustes pettuma. Mine võta kinni, kas oli selle põhjuseks siis mõne tuttava-lähedasi või hea sõbra edukas esinemine või hoopiski selle alaga kaasnevad nähud või hoopis mõni muu põhjus, võib kokkuvõttes öelda, et igaüks, kes tuli nende kahe päeva jooksul saalist otsima nii higi, verd kui ka pisaraid, võis nädalavahetuse igati kordaläinuks lugeda.  Jätkus küllaga nii üht, teist kui ka kolmandat! Mine võta kinni, mis oli selle põhjuseks - kas see, et esmakordselt tegid tippkonkurentsis kaasa juuniorid ja kadetid või hoopis see, et esmakordselt tegid kaasa Läti karatekad ja meie head lõunanaabrid osakasid sellele võistlusele lisada erilist vürtsi või see, et eestlastel lasus korraldajana vastutus võistluste eduka kulgemise eest - leia siis see õige põhjus! Kes seda teab või oskab põhjust ja tagajärge eristada! Mine võta tagantjärgi kinni! Igal juhul jätkus möödunud nädalavahetusel Tallinna Spordihalli kuhjaga nii verd, higi kui ka pisaraid!  Nii nagu üks meie liidritest Lauri Menel pidi raskekaalu kulla saamiseks ohtralt higi valama ja heitluse lõpul mõnusat rõõmutantsu võis lüüa, nii valas higi ka stoiline lõunanaaber Kalvis Kalninš meeste kumite kergeimas kehakaalus -60 kg. Kuigi Kalninš võitis oma vastast, taanlast Casper Lidegaardi kindlalt 5:0, teine aga oma finaalipartnerit rootslast Aleksandar Subosicit veelgi kindlamalt 9:0, olid mõlemad sportlased saavutatud võidu nimel enne sunnitud valama tonnide kaupa higi! Aga küllap oli samamoodi põhjust rõõmustamiseks ka rootslannal Gülsah Akdag'il ning soomlasel Pasi Hirvonenil  vastavalt naiste kumite kergeimas kehakaalus -55 kg ja meeste katas, sest aastatepikkune kurnavatel treeningutel higivalamine päädis nüüd Põhjamaade meistrikulla võitmisega. Ega olnud kergem ka meeste tiimkumite kuldmedali võitmine läti noormeestel, kes sõna otseses mõttes rebisid võidu välja alles viimasel hetkel! Oli ju enne seda nende neli kohtumist kokku lõppenud absoluutse viigiga: kummalegi kaks võitu ja üks viik ning tehnilised punktid ka võrdsed. Andrejs Ozerovs suutis lätlaste ankrumehena 3:1 parem olla soomlaste igikogenud Petri Toivanen'ist. Dramaatikat kui palju, sest poolfinaalis oli Eesti meeskond lätlastele vaid 2:3 alla jäänud ja seejuures Leho Mengel kaotas Kalvis Kalninšile vaid 1:2 ja kaotus lätlastele tehniliste punktidega vaid 12:13! Ning taas kord oli Lauri Mengel võimsa 7:1 võiduga alustanud! Mida küll võis tunda rootslane Kalate Akolor, kes oli oma minimatši soomlase Oksmaniga võitnud 4:1, aga ometi jäi tiim Soomele 1:2 ja tehniliste punktidega 10:12 alla?  Vaevalt et me seda enam teada saame. Väikeseks lohutuseks jääb Akolorile individuaalvõit kehakaalus -75 kg lätlaste selle kaalu vaieldamatu liidri ehk ka Põhjamaade hetke esinumbri Ruslans Sadõkovsi üle 3:1.Murtud ninaluu ei lubanud taanlasel Jacob Balshojl vastu astuda kehakaalus -67 kg teisele taanlasele, nimekaimule Jacob Pallesenile. Nii nagu taanlaste kaksikvõit selles kehakaalus, nii oli rootslannade Karin Hägglundi ja Michaela Bystromi naiste kata ja lätlaste Andrejs Ozerovsi ja Vadims Gerasimovsi meeste kumite -84 kg kullamatšid jäänud kahe riigi siseasjaks. Seekord olid edukamad Hägglund ja Ozerovs. Rõõmustas noorukese põlvalanna Maare Mõttuse pronks naiste katas. Higi ja pisaraid pakkus kindlasti ka soomlannade Ann - Marie Nummila (-50 kg) võit ning Sade - Maria Pirttineni (-61 kg) kaotus ja Merilyn Rikkineni (+68 kg) võit vastavalt rootslanna Karen Paculli 2:1 ja taanlanna Charlotte Foged (-68 kg) üle 2:3 ning rootslanna Hana Antunovic'i üle 6:3. Taanlanna Charlotte Foged oli kahjuks purustanud meie kullavõimalused  naiste -68 kaalus, võites Roza Pokrištšukki 6:0. Kindlasti said kurvastada meie pronksmedalimehed Dmitri Teplõhh (-67 kg) ja eksmaailmameister Marko Luhamaa (seekord +84 kg kaalus) Kui Dima kaotas oma vastasele kindlalt 0:5, siis Marko kaotus oli napim võimalikest - seisult 1:1 tuli rootslase Aleksandar Subosici võit kohtunike häälte 2:2 juures! Küllap oli see niinimetatud vanameistrile valus, kuid väga vajalik õppetund, sest kaalulangetus oli röövinud 4 kilo ning rootslane röövis hõbeda! Nagu asjade kulg näitas, polnuks temast eile mingit vastast ka Lauri Mengelile, kes rõõmsalt muigas - kui mees ikka trenni ei tee egas siis saa lasta talle ka kulda kaela riputada! Karm, aga aus hinnang. Euroopa meistrivõistlusteni jäänud kuuga on Markol vaja veel vabaneda 6 kilost ja hirmsa trenniga ning ärihuve kahjustades kõva trenni rabada! Loodame, et kõik lähedased ja sõbrad teda selles toetavad. EM-i silmas pidades oligi eriti rõõmustav Lauri hea minek - higi ja veri on valatud õige eesmärgi nimel. Nüüd vaja veel vaid vormile viimane lihv anda. Loodame, et tervis vastu peab ja treener Jüri Post mehe stabiilsesse tippseisu suudab sättida. Hookus-pookused ei aita - aitavad kogemused-oskused ja Lauri meeletu töötahe!  Siis võib EM-ilt ka kõike oodata-loota, nagu ka heas vormis Marko Luhamaalt ja Dmitri Teplõhhilt. Eks Viktor Teplõhhile ja Maare Mõttusele ole saabuv EM rohkem kogemuse omandamise kohaks.

Küllap oli Põhjamaade meistrivõistluste korraldamine meie edukalt töötavale tipptiimile oluliselt lihtsam kui 2002. ja 2008. aasta EM-i korraldamine, kuid eks omajagu higi tuli ka korraldustöös valada. Suur tänu väsimatuile Anna ja Rando Sirakule, Mati Kooskorale ja kogu võistluste sekretariaadile ning loomulikult ka meie headele rahvusvahelistele kohtunikele Avo Tõlptile ning Igor Geraštšenkole, kes koos oma kaaslastega kaks pikka päeva palehigis tööd rügasid teha! Tagantjärgi tänusõnad tahaks öelda kohtunikele rootslasele Javier Escalantele, norrakatale Peter Hamarale ja Kjell Jacobsenile ning Kjell Sivertsenile sõpradega, samuti "Calle" Peter Sahlbergile, Ove Viggedalile ja Urban Anderssonile Rootsist, soomlastele Pirkko Heinonenile ja Anssi Kaltevole, islandlastele Reinhard Reinhardssonile ja Helgi Johannessonile, lätlastele Aleksandrs Drozdovsile ja Santa Tilemanele ning loomulikult Tallinna tulnud suurima välisdelegatsiooni Taani meeskonnale kohtunikele Marcus Goodarzile ja Christian Strarupile ning ise Tallinnas võistelnud vendadele Allan ja Tommy Buskile, kellest tänaseks on saanud taani noore meekonna edukad treenerid ning kümntele teistele, keda siin loetleda oleks liigpikk, aga kes igaüks andis oma panuse võistluste edukaks kulgemiseks - eesotsas Eesti koondise treeneritega Aleksandr Zõkovi, Georgi Nikolajevi (mõlemad kumite, esimene koondise peatreener) ja Herik Tölptiga (kata). Tänusõnad meie kata nais- ja meeskonnale ilusate demode eest. Loomulikult toetus- ja tänusõnad Kaido Randalalule, Raivo Kütile ja Arvi Kinkile, kes juhatuse liikmetena tegid enam kui nende kohus! Tänusõnad kõikidele toetajatele, eriti Eesti Kultuurkapitalile, Tallinna linna Śpordi- ja noorsooametile, Eesti Olümpiakomiteele eesotsas Toomas Tõnisega, Kultuuriministeeriumi rahvale abi ja toetuse eest, kümnetele eraattevõtjatele, kes meile kaasabi osutasid! Loodame, et selline vaim kergendab ka rootslase Torbjõrn Bäckmarki ja soomlanna Maija Laaksoneni  rasket teed WKF referee üliraske ameti poole. Aidaku neid selles ka kõik need enam kui 200 head karakat 7 riigist, kes oma vaimu ja oskusi kahel päeval tatamil demonstreerisid ja kellest kõigist võiks kirjutada pika loo!