NOVEMBER 2017
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
« Oktoober Detsember »


Eesti karate lühiajalugu

Eesti karate algusaastaks loetakse 1969. aastat. 1970. aastatel oli karatega tegelemine keeruline, sest karate oli kuulutatud mittesoovitavaks spordialaks. Karate legaliseeriti alles 1979.a.

Eesti karate esimeseks kõrgperioodiks võiks lugeda aastaid 1979 - 1983. Pärast legaliseerimist oli Eesti üks endise NSVL karatekeskusi ning sel ajal võideti hulganisti üleliidulisi medaleid. Tallinn oli ka kohaks kus korraldati esimesed üle-liidulised võistlused. (1979.a.)

Kui 1983. aastal karate taas ära keelati, algas karate lagunemine ning harrastajad peitusid "põranda alla". 1989.a., mil lõppes laastav keeluaeg, läks veel mitu aastat aega, enne kui lõhenenud Eesti karate ühtse mütsi alla sai.

Eesti Karate Föderatsioon (EKF) loodi 15.02.1992.a. Alates 06.05.1993 .a. on EKF Euroopa Karate Föderatsiooni täisliige.
1993.aastal osaleti esmakordselt Euroopa meistrivõistlustel Prahas. Koheselt astuti samme ka astumaks Maailma Karate Föderatsiooni (World Karate Federation - WKF), mille ajutise liikme staatus omandati 1992. aastal. Täisliikmeks tunnistati 7.12.1994. Esmakordselt osalesid Eesti karatekad (Aleksandr Zõkov ja Marko Luhamaa) maailmameistrivõistlustel 1996. aastal Lõuna Aafrika Vabariigis Sun City's.

Praegu kuulub Eesti Karate Föderatsiooni 20 klubi või stiili organisatsiooni. Harrastatavateks stiilideks on: Shotokan, Wadoryu, Shitoryu, Jyoshinmon Shorin Ryu, Shukokai, Kyokushinkai. 

 


Eesti Karate Föderatsioon (registrikood 80066792), Tondi 84, 11316 Tallinn, tel 6398 776, e-mail info@ekf.ee; arveldusarve nr EE862200221002161991, Swedbank